Koostanud: dr. Sandra Kase, onkoloogia arst-resident, TÜK, veebruar 2022
Valu on üks sagedasemaid ning kardetumaid vähiga seostavaid sümptomeid. Seejuures võib valu olla tingitud erinevatest asjaoludest: diagnostilistest protseduuridest, vähiravist või kasvajalisest haigusest. Eeltoodust tingituna varieeruvad ka valuravi rakendamise põhimõtted.
Mõnedel juhtudel on diagnoosimisel vajalik kasutada protseduure, mille läbiviimine on valulik. Sellistel puhkudel on abiks teadmine, millise protseduuriga on täpselt tegemist ning ühtlasi võib eelnevalt kasutada raviarsti soovitustel rahustavaid võtteid või ravimeid.
Teatud juhtudel võib valu olla põhjustatud kasvajaravist – näiteks esinevad valud operatsioonijärgselt – kuid valu võib olla tingitud ka keemia- või kiiritusravist põhjustatud kõrvaltoimetest/tüsistustest. Teatud keemiaravimid võivad tekitada valusid lihastes, liigestes või luustikus. Mõnikord võib ravi tagajärjel püsima jääda ka krooniline valu (nt jäseme amputeerimisel).
Siiski seostub vähivalu kõige enam haiguse endaga, kuid seda eelkõige haiguse hilisemates staadiumides.
Enam kui pooltel vähipatsientidest esineb kasvajahaigusest tingitud valu ning 75% kasvajahaigetest vajab ravi ajal või sellele järgneval perioodil valuvastast ravi.
Kontrolli alla võtmata valu mõjutab patsientide elukvaliteeti, igapäevatoimetusi ning ka psühhosotsiaalset toimetulekut.