Print
false,));?>

Rinnavähi esinemissagedus Eestis kulgeb tõusujoones. Kui 1995. a. diagnoositi 495 esmast rinnavähijuhtu, 2018. a. 840 juhtu, millest 4 diagnoositi meestel.1

Kõige olulisem selle haiguse puhul on avastada ta varakult, kui ta ei ole veel levinud oma tekkekohast kaugemale – lähedalasuvatesse  lümfisõlmedesse ja teistesse organitesse. Rinnavähk on progressiivne haigus, mida varem ta areng peatatakse, seda paremad on ravitulemused. Mammograafiline sõeluuring on meetod, mis võimaldab avastada rinnavähki selle arengu alguses, kui ta mitte mingil moel veel inimesele ennast tunda ei anna.

Üleriigiline sõeluuring Eestis

Eestis algas rinnavähi üleriigiline sõeluuring 2002. a. ja tänaseks saavad naised uuringul käia Tartus, Tallinnas kolmes kohas, Pärnus, Narvas ja Kohtla-Järvel. Mööda maakondi sõidavad kaks mammograafiabussi. Uuringule kutsutakse naisi eluaastates  50-69 sellise arvestusega, et iga naine saaks uuritud kahe aasta tagant. Naistele saadetakse nimelised kutsed rahvastikuregistri andmete alusel. Sõeluuringuprogramm saab olla edukas ja vähendada rinnavähki suremust aga ainult siis, kui seda viiakse läbi kõrgel meditsiinilisel tasemel ja kui kutsutud naised sellest osa võtavad. Mis toimub aga meil? Vastupidiselt näiteks Soomele, kus sõeluuringul osaleb 81% kutsutud naistest 2, tulevad meil uuringule vaid pooled kutsututest.3 Näiteks 2019. a. kutsuti uuringule 68 347 naist, uuringul käis aga 43 558 – 56%.3. See on kindlasti vähe. Võib arvata, et teatud protsent kirju ei jõua ühel või teisel põhjusel adressaadini, kuid ikkagi näitab see ka seda, et eesti naised ei väärtusta oma tervist vajalikul määral. Loetakse ennast terveks ja uuring mittevajalikuks, sest „ma ei tunne ju mitte midagi halba“. Ennast terveks lugevatest naistest leiti aga rinnavähk 2019. a. 40-l. 4

Vähi sõeluuringud naistele 2021. aastal

2021. aastal kutsutakse rinnavähi sõeluuringule ravikindlustatud naisi sünniaastatega 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967, 1969 ja 1971.

Uuringu koha, päeva ja kellaaja saab naine ise kokku leppida. Käesoleval aastal võivad mainitud aastakäikude naised  tulla uuringule ka ilma kutseta.

Oluline muudatus on, et sellest aastast on sõeluuringule oodatud ka ravikindlustamata naised.

Rinnavähk ei ole sugugi ainult vanemaealiste haigus, kuigi kõige kõrgem haigestumus on eluaastates 50-69. 90% rinnavähkidest areneb elu jooksul tekkinud geenikahjustuse tulemusena, kuni 10% on aga pärilikud – inimene juba sünnib kahjustatud geeni(de)ga. Pärilik rinnavähk võib avalduda juba väga noores eas. Kui perekonnas on kas ema- või isapoolselt rinna/munasarjavähi juhtumeid lähisugulastel, tuleb mõelda päriliku vähi võimalusele. Noor inimene mitmete vähijuhtudega perekonnast peaks pöörduma mammoloogi poole ja paluma saata end geneetiku konsultatsioonile. Geneetik määrab riskiastme ja sellele vastava jälgimiskava. Kui rinnavähki haigestumise risk on kõrge, tuleb käia regulaarselt kontrollis, et avastada haigus vara, kui see peaks tekkima.

Euroopa Liidu juhend

Euroopa Liidus kehtiva juhendi järgi algab rinnavähi sõeluuring 50. eluaastast, rinnavähi esinemissagedus hakkab aga tõusma juba alates (40) 45-ndast. Seetõttu on soovitav naistel neljakümnendates eluaastates käia rinnauuringul omal algatusel  1,5-2 aastase intervalliga. Selleks tuleb võtta perearstilt või günekoloogilt saatekiri mammoloogile.

Kindlasti ei tohi ära unustada rindade enesevaatlust. See peaks saama harjumuseks juba kahekümnendates eluaastates. Kord kuus, peale menstruatsiooni, peegli ees seistes vaadata kas rindade kuju, nibud ja nahk on teile omaselt normaalsed. Duši all/vannis seebise käega, sirgete sõrmede ringlevate liigutustega kombata läbi rinnad ja kaenlaalused veendumaks, et sinna ei ole tekkinud mõnd sõlmekest või tihendit. Enamus rinda tekkivatest tihenditest osutuvad healoomulisteks, kuid alati tuleb kiires korras konsulteerida spetsialistiga.

Hea tervise pandiks on rohke liikumine, tervislik toitumine ja hooliv suhtumine oma kehasse.

Tiiu-Liis Tigane
Vähiliidu meditsiininõunik
email: tiiu.tigane@regionaalhaigla.ee
tel. 617 2341

Viited

1 Tervise Arengu Instituut. PK10: Pahaloomuliste kasvajate esmasjuhud paikme, soo ja vanuserühma järgi.
2 Finnish Cancer Registry. THE BREAST CANCER SCREENING PROGRAMME IN FINLAND, ANNUAL REVIEW 2020 Kättesaadav: https://syoparekisteri.fi/assets/files/2020/12/THE-BREAST-CANCER-SCREENING-PROGRAMME-IN-FINLAND-ANNUAL-REVIEW-2020.pdf
3 Tervise Arengu Instituut. VSR04: Rinnavähi sõeluuringule kutsutavate naiste hõlmatus kutse ja mammograafilise uuringuga ravikindlustuse olemasolu ja vanuse järgi.
4 Tervise Arengu Instituut. VSR07: Rinnavähi sõeluuringul avastatud vähijuhud.

ID; } $current = array_search(get_the_ID(), $pages); $prevID = $pages[$current-1]; $nextID = $pages[$current+1]; if (!empty($nextID)) { $next_post_url=get_permalink($nextID); $next_post_link=get_the_title($nextID); if (!is_front_page($post->ID) && is_page() &&!is_page(13509) ) { echo ""; } } } ?>