Kas ka lapsed haigestuvad vähki?

Vähki on alati peetud vanade inimeste haiguseks. Laps ja vähk – see tundub paljudele uskumatu, suisa võimatu.

„Vähktõbi“ kui mõiste on üldistus, see on paljude erinevate pahaloomuliste haigusvormide kogum. Lapse pahaloomuliste kasvajate puhul ei ole tegemist tüüpilise küpse koe kasvajaga nagu täiskasvanutel. Lastel esinevad väga varasest rakustaadiumist tekkivad kasvajad, enamasti on tegemist loote-east hävimata jäänud rakkudega, mis hakkavad kontrollimatult kiiresti paljunema,  moodustavad niinimetatud kasvajamassi, mille üldnimetuseks on blastoomid.  Kasvajarakud ei saavuta arengus küpsusastet ja ei täida selle elundi talitlust, millest nad pärinevad. Kasvajarakud võivad lapse organismis levida kiiresti teistesse elunditesse ja takistada lapse kogu elutegevust.

Hoolimata siiski suurtest edusammudest nende haiguste ravis viimase kahe aastakümne jooksul, on pahaloomulised kasvajad kolmandal kohal laste surmapõhjuste seas traumade ja kaasasündinud väärarengute järel.
Pahaloomuline kasvaja esineb umbes ühel lapsel tuhandest, sagedamini diagnoositakse haigust  2-4 aastastel ja puberteediealistel lastel, aga kasvajaid võib esineda ka vastsündinutel ja imikutel.

Neist  suhteliselt  kõige sagedasemad on:

• ägedad lümfoidsed leukeemiad, mis  moodustavad peaaegu poole laste  kasvajatest
• kesknärvisüsteemi kasvajaid esineb umbes veerandil juhtudest
• tunduvalt harvem esineb teistest koealgetest pärinevaid kasvajaid: lümfoomid (lümfisõlmedest), neuroblastoomid (neerupealistest või perifeersetest närvijuurtest), osteosarkoomid (luudest), müosarkoomid (lihastest), nefroblastoomid (neerukoest) jne.

Lapseea kasvajaid võib väga harva esineda ka täiskasvanutel ja vastupidi. Täiskasvanutel võib „lastehaigus“ kulgeda väga raskelt  ja ka „täiskasvanute“ haigus lapsel võib olla ravimatu.