Print
false,));?>

Sarkoomid

Pehmekoe sarkoomid on võrdlemisi haruldased ning mitmekülgset tüüpi kasvajaid, mille keskmine esinemissagedas Euroopas jääb 4-5 juhtu/100 000 elaniku kohta. Kokku moodustavad nad umbes 1% kõikidest täiskasvanute vähijuhtudest.

Sarkoomid võivad areneda mistahes keha piirkonnas, kuid enamasti tekivad kasvajad kätes või jalgades ning pehmetes kudedes nagu rasv, lihased, närvid, veresooned. Vähem võib neid leida pea ja kaela piirkonnas, siseorganites ja kõhukelmetaguselt ehk retroperitoneaalselt.

Sarkoom infograaf

Allikas: Shutterstock/Designua

  • Sarkoomidel on üle 80 histoloogilise ehk koetüübi, neist sagedamini esinevad on gastrointestinaalset tüüpi stromaalsed kasvajad e. GIST-id, liposarkoomid ja leiomüosarkoomid. 
  • GISTid on kõige sagedasemat tüüpi sarkoomid. Nad kujunevad välja sidekoe Cajal´i rakkudest. Nad tekivad eelkõige seedetraktis,  kõige sagedasemalt maos, peensooles ning söögitorus.
  • Liposarkoomid arenevad välja rasvarakkudest, lokaliseerudes peamiselt rindkerel või jäsemetel.
  • Leiomüosarkoomid saavad alguse silelihasrakkudest, mistõttu neid diagnoositakse kõige sagedamine emakas või kõhuõõne organites. 
  • Lisaks eelmainitutele esineb veel angiosarkoome, mis arenevad veresoonte seinu katvatest endoteeli rakkudest olles reeglina väga halva prognoosiga kasvajad. Angiosarkoomid võivad kujuneda kõikjal kehas, kuid sagedasemalt on neid diagnoositud pea- ja kaelapiirkonnas, nahal, maksas või põrnas. 
  • Kondrosarkoomid saavad alguse kõhrerakkudest, kusjuures enamasti on tegemist aeglase kasvutendentsiga. Peamisteks tekkepiirkondadeks on vaagnaluud, reie- või ülajäsemete luud. Harvaesinevalt võib kondroskarkoom alguse saada ka lülisambast. 
  • Luukoest saavad alguse osteosarkoomid. Neid täheldatakse sagedamini teismelistel või noortel täiskasvanutel.
  • Lastel esinevaid sarkoome (enamasti Ewingi sarkoom või rabdomüosarkoom) käesolevas artiklis ei käsitleta. 

 

Viited:

  1. Abeloff MD. Abeloff’s Clinical Oncology. 2008.
  2. Casali PG, Abecassis N, Bauer S, Biagini R, Bielack S, Bonvalot S, et al. Soft tissue and visceral sarcomas: ESMO-EURACAN Clinical Practice Guidelines for diagnosis, treatment and follow-up. Ann Oncol 2018;29:iv51–67. https://doi.org/10.1093/annonc/mdy096.
  3. Young RJ, Brown NJ, Reed MW, Hughes D, Woll PJ. Angiosarcoma. Lancet Oncol 2010;11:983–91. https://doi.org/10.1016/S1470-2045(10)70023-1.

 

​​Koostanud: dr. Sandra Kase, onkoloogia arst-resident, TÜK, august 2021

ID; } $current = array_search(get_the_ID(), $pages); $prevID = $pages[$current-1]; $nextID = $pages[$current+1]; if (!empty($nextID)) { $next_post_url=get_permalink($nextID); $next_post_link=get_the_title($nextID); if (!is_front_page($post->ID) && is_page() &&!is_page(13509) ) { echo ""; } } } ?>