Print
false,));?>

 Teksti koostamist konsulteeris dr. Karin Orgulas
Viimati muudetud  16.02.2021

 

Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositakse igal aastal Eestis keskmiselt 100 uut pahaloomulise peaaju- ja kesknärvisüsteemikasvaja juhtu. Haiguse esinemissagedus tõuseb vanusega, samas on ajukasvajad ühed lapseea sagedamini esinevad kasvajad (kuni 10 juhtu aastas).

Fakte ajukasvajate (ehk kesknärvisüsteemi-, või intrakraniaalsete kasvajate) kohta

  • Ajukasvaja võib olla nii hea- kui pahaloomuline.
  • Ajukasvajate põhjuseid ei teata.
  • Ajukasvajad võivad tekkida mis tahes vanuses.
  • Primaarsed ajukasvajad tekivad esmaselt ajukoes.
  • Sekundaarsed ehk teisesed ajukasvajad on vähid, mis on muudest keha kudedest levinud ajukoesse.
  • Ajukasvajate sümptomid sõltuvad nende suurusest ja paiknemisest ajus.
  • Ajukasvaja diagnoosib arst, tuginedes anamneesi ja läbivaatuse andmetele ning mitmete spetsiaalsete peaaju ja närvisüsteemi uuringute tulemustele.
  • Ajukasvaja ravi sõltub kasvaja tüübist, paiknemisest ja suurusest, aga ka patsiendi vanusest ja üldisest tervisest.
ID; } $current = array_search(get_the_ID(), $pages); $prevID = $pages[$current-1]; $nextID = $pages[$current+1]; if (!empty($nextID)) { $next_post_url=get_permalink($nextID); $next_post_link=get_the_title($nextID); if (!is_front_page($post->ID) && is_page() &&!is_page(13509) ) { echo ""; } } } ?>