Print
false,));?>

Teksti koostamist on konsulteerinud dr Riina Kütner
viimati muudetud 1.02.2017

Nüüd, mil vähi aktiivravi on lõppenud, olete valmis igapäevaellu naasma. Kuid paljud vähi üleelanud leiavad, et pärast vähi põdemist ootab neid ees „uus“ igapäevaelu. Vähist ja selle ravist tingitud kehalised ja emotsionaalsed muutused võivad püsida aastaid.

Vähiravi lõpu lähenedes on tähtis arutada oma raviarstiga  võimaliku haiguse kordumise ja pikaajaliste kõrvaltoimete tekke riski.  Hea tervise säilimiseks  ja vähi taastekke e. retsidiivi varajaseks avastamiseks, pärast rinnavähi aktiivravi lõppu, on soovitav koos oma onkoloogiga koostada ravijärgse jälgimise plaan (järelkontrolli plaan).

Järelkontrolli plaan sisaldab regulaarset arstlikku läbivaatust, asjakohast vähiskriiningut ja tervislikke eluviise, näiteks liikumist ja õiget toitumist või muid meditsiinilisi uuringuid, et jälgida teie taastumist eelseisvate kuude ja aastate jooksul.

Patsient loetakse terveks, kui vähihaigus pole taastekkinud 5 aasta jooksul pärast esmast diagnoosimist.

Rinnavähi taastekke (retsidiivi) sümptomid

Paljud vähi üleelanud on mures ja kardavad, et vähk võib pärast ravi lõppu tagasi tulla. Enamasti vähk ei kordu, kuid on siiski tähtis rääkida oma arstiga vähi taastekke võimalusest.

Võtke kindlasti ühendust oma arstiga, kui märkate mõnda järgmistest sümptomitest:

  • tükk kaenla all või piki rindkere seina;
  • lööve või nahamuutused rinnal või rindkerel, s.h. operatsiooniarmi lähedale tekkinud nahamuutused või haavandikesed;
  • rinna kuju või suuruse muutused või rinna või käe turse;
  • püsiv ja süvenev valu, mida ei leevenda valuvaigistavad käsimüügiravimid;
  • luuvalu või luumurrud;
  • krambid või kauakestvad peavalud, mida ei leevenda valuvaigistavad käsimüügiravimid;
  • krooniline köha või hingamisraskus;
  • kõhuvalu ja/või maksahaigusest tingitud naha ja silmavalgete kollasus;
  • nägemise muutused, välja arvatud lühi- ja kaugnägevuse muutused;
  • energiataseme muutused, näiteks halb enesetunne või ülemäärane väsimus;
  • isutus ja/või kaalulangus.

Rinnavähi ravijärgne jälgimine

Pärast rinnavähi aktiivravi lõppu on soovituslik jätkata onkoloogi külastamist 5 aasta jooksul ja seejärel võib üle minna perearsti jälgimisele.  Jälgimine rinnavähi taastekke suhtes põhineb teie vanusel, spetsiifilisel diagnoosil ja saadud ravil.

Teie ravijärgse kontrolli plaan koosneb

  • Regulaarne arstlik läbivaatus koos meditsiinilise anamneesi võtmisega.  Esimese kolme aasta jooksul peaks onkoloogi vastuvõtul käima iga 3-6 kuu järel, järgmisel kahel aastal iga 6-12 kuu tagant ning seejärel kord aastas.
  • Rindade enesekontroll. Kontrollige oma rindu kord kuus, et avastada muutused varakult
  • Vähi ja raviga seotud pikaajaliste kõrvalnähtude ohjamine
  • Elustiili nõustamine ja vähiriski vähendamise nõuanded
  • Soovitused ühiskondlike ressursside (sotsiaalsed, psühhosotsiaalsed jms) ja tugigruppide kohta

Üldised tervise ja vähiskriiningu soovitused

Hea tervise tagamiseks julgustame rinnavähist taastuvaid naisi järgima väljakujunenud juhiseid:  tervisliku kehakaalu saavutamine ja säilitamine, liikumine, mitte suitsetamine, tasakaalustatud toitumine ja vähiskriiningu (sõeluuringu) soovituste järgimine.

Üldised soovitused rinnavähist taastuvatele naistele

  • Sööge rohkem puuvilju, köögivilju, täisteratooteid ja kaunvilju. Tarbige vähem kaloririkast toitu ja karastusjooke ning vähemküllastunud rasvu.
  • Olge kehaliselt aktiivne vähemalt 150 minutit nädalas mõõduka või 75 minutit tugeva koormuse puhul.
  • Lisage jõuharjutused vähemalt kahel päeval nädalas. Eriti keemiaravi või hormoonravi saanud naised peavad tegelema jõudluse säilitamise ja/või taastamisega.
  • Piirake alkoholi tarvitamist (mitte üle ühe dringi päevas).
  • Loobuge suitsetamisest või teistest tubakatoodetest.
  • Järgige üldise vähiskriiningu soovitusi. Naised, kes on menopausi läbinud ja saavad teatud tüüpi hormoonravi, peavad günekoloogilisel läbivaatusel käima kord aastas ja teavitama arsti igasugusest tupeverejooksust.

Arstile esitatavad küsimused

Et rinnavähi ravijärgse kontrolli plaani kohta rohkem teada saada, kaaluge järgmiste küsimuste esitamist oma arstile:

  • Milline on haiguse kordumise risk?
  • Millised järelkontrolli uuringud on vaja teha ja kui sageli need tehakse?
  • Kes minu järelkontrolli koordineerib?
  • Kui ma kolin või on vaja vahetada arste, siis kuidas tagada soovitatud järelkontrolli jätkumine?
  • Kui sageli on vaja teha mammogramm?
  • Millistele nähtudele ja sümptomitele tuleb tähelepanu pöörata?
  • Kuidas saada raviülevaadet ja järelkontrolli plaani isiklikuks kasutamiseks?
  • Kust leida lisateavet järelkontrolli kohta?
ID; } $current = array_search(get_the_ID(), $pages); $prevID = $pages[$current-1]; $nextID = $pages[$current+1]; if (!empty($nextID)) { $next_post_url=get_permalink($nextID); $next_post_link=get_the_title($nextID); if (!is_front_page($post->ID) && is_page() &&!is_page(13509) ) { echo ""; } } } ?>