Kasvajaid on tavaks liigitada nende asukoha järgi ja sarnaste kasvajatega patsiente ravitakse sarnaste ravimitega. Viimastel aastatel on vähiuuringutes tehtud kindlaks geenid, mis mõjutavad vähi teket ja arenemist. Seega saab nüüd kasvajaid liigitada nendes leiduvate DNA mutatsioonide ja vähirakkude kasvu mõjutavate genoomimuutuste põhjal. Loe lähemalt täppisonkoloogiast

Rinnanäärmetel võib esineda mitmeid seisundeid, mis väljenduvad kliiniliselt erinevalt. Nendest osa on füsioloogilised-hormonaalsed, anatoomilised ja osa haiguslikud seisundid. Haiguslikud seisundid saab jagada healoomulisteks ja pahaloomulisteks. Kasvaja.net/rinnavähk on täienenud uue teabega: Rinnanäärmete healoomulised muutused

Valu on üks sagedasemaid ning kardetumaid vähiga seostavaid sümptomeid. Seejuures võib valu olla tingitud erinevatest asjaoludest: diagnostilistest protseduuridest, vähiravist või kasvajalisest haigusest. Valuravi rakendamise põhimõtted sõltuvad samuti erinevatest asjaoludest. Ülevaate vähiga seotud valust koostas onkoloogia arst-resident dr Sandra Kase. Loe lähemalt: https://kasvaja.newton.ee/vahiga-seotud-valu/

Kuseelundkonna organites diagnoositakse Eestis üle 500 vähijuhu aastas. Kuseelundkonna vähkidest on arvukuselt teisel kohal kusepõievähid, mille esinemissagedus on umbes 15 uut juhtu 100 000 elaniku kohta aastas. Mehed haigestuvad kusepõevähki umbes 3 korda sagedamini kui naised ning see on seotud enamasti riskikäitumisega. Loe rohkem: kusepõie pahaloomulised kasvajad.

Pehmekoe sarkoomid on võrdlemisi haruldased ning mitmekülgset tüüpi kasvajaid. Kokku moodustavad nad umbes 1% kõikidest täiskasvanute vähijuhtudest. Sarkoomid võivad areneda mistahes keha piirkonnas, kuid enamasti tekivad kasvajad kätes või jalgades ning pehmetes kudedes. Loe lähemalt sarkoomide sümptomaatika, diagnostika ja ravi kohta: Sarkoom

Uue valdkonnana on lisandunud teave pea- ja kaelakasvajate kohata. Pea- ja kaelakasvajad moodustavad umbes 8% kõikidest vähki haigestunutest. Eestis diagnoositi 2017.aastal meeste seas 131 pea- ja kaelakasvaja esmast haigusjuhtu, ning naistel 49 juhtu. Uuringute andmete järgi ei ole Eesti pea-ja kaelakasvajatesse haigestumuselt maailmas esirinnas, kuid probleemiks on Eesti patsientide kõrge suremus ning lühike elulemus võrdluses…

Laiaulatuslik analüüs kinnitab, et Covid-19 pandeemia on põhjustanud probleeme nii vähiravi kättesaadavuses kui ka ligipääsus. WHO statistika on näidanud, et pandeemia on mõjutanud  vähihaigete jõudmist diagnoosi ja ravini 55% riikidest. Euroopa erinevate riikide statistika viitab vähiravi häiritusele: näiteks Hollandis ja Belgias langes vähidiagnooside arv vastavalt 25% ja 50%. Vintura raport „Every day counts – The…

Kasvaja.net on täienenud uue infoga – maksavähk (https://kasvaja.newton.ee/maksavahk/). Maksavähk on haigus, mille puhul maksakoes tekivad muutused, mille tagajärjel hakkavad paljunema vähirakud. Maks on organismi suurim nääre, mis täidab peaaegu kogu parempoolse ülakõhu ja on kaitstud rindkere luustikuga. Maks teeb kahjutuks verre sattunud mürkained (näiteks alkoholi), eemaldab jääkained, reguleerib vere suhkrusisaldust, asendab ühed toitained teistega (vajadusel rasvad…

COVID-19 pandeemia mõjub laastavalt tervishoiule, sotsiaalsfäärile ja majandusele. COVID-19 haigus võib põhjustada tõsist haigestumist ning surma. Ei ole teada, millised on viiruse pikaajalised mõjud erinevas vanuses inimestele ja ka muidu tervetele inimestele. Vaktsineerimine on üks tõhusamaid võimalusi nakkushaigustesse haigestumist ennetada. Peale vaktsineerimist tunneb organism haigustekitaja ära ja hakkab ennast selle vastu kaitsma. Mida kujutavad endast…

Maksarakk-kartsinoom on tuntud kui vaikne tapja, sest haigus avastatakse terveks ravimiseks liiga hilja. Tutvu lähemalt maksarakk-kartsinoomi esimeste märkide, sümptomite ja riskiteguritega