Eesnäärmevähi ravi oleneb selle staadiumist ja riskigrupist.
Madala riskiga vähki ei peagi kohe ravima ja on võimalik jälgida kuna selle areng võib võtta 10-15 aastat. Jälgimine käib kindla skeemi järgi ning progressiooni korral rakendatakse aktiivne ravi.
Kirurgiline ravi: kirurgilist ravi rakendatakse kõigile riskigruppidele, kui on tegemist eesnäärmega piirdunud kasvajaga ehk lokaalse vormiga. Operatsiooni käigus eemaldatakse terve eesnääre (vajadusel koos lümfisõlmedega) kusepõie ja kusetoru vahelt ning need ühendatakse omavahel uuesti kokku. Operatsioon peetakse lokaalse eesnäärmevähi ravis kuldstandardiks. Põhilised kõrvalmõjud on osaline ja ajutine kusepidamatus ning erektsioonihäired.
Kiiritusravi: kiiritusravi rakendatakse kõigile riskigruppidele, kui on tegemist lokaalse vormiga kui ka lokaalselt levinud eesnäärme kliinilise vormiga. Kiiritusravi käigus kiiritatakse kogu eesnääret ja vajadusel ka lümfisõlmi. Põhilised kõrvalmõjud on harvaesinev kusepõie ja eesnäärme kiirguspõletik ning erektsioonihäired. Kiiritusravi alla võiks tuua ka koesisene kiiritusravi ehk brahhüteraapia, mille näidustused on kitsamad kui kehavälisel kiiritusel.
Hormoonravi: hormoonravi rakendatakse enamasti kaugele levinud haigusega inimestele ning selle eesmärgiks on maha suruda meeste suguhormoon ehk testosteroon, kuna eesnäärmevähk vajab kasvuks just seda. Lisaks kasutatakse hormoonravi lühiajaliselt kõrgema riskiga haigete korral, kes läbivad eesnäärme kiiritusravi.
Keemiaravi ja muu medikamentoosne ravi: kasutatakse enamasti kaugele levinud protsesside korral koos hormoonraviga
ID; } $current = array_search(get_the_ID(), $pages); $prevID = $pages[$current-1]; $nextID = $pages[$current+1]; if (!empty($nextID)) { $next_post_url=get_permalink($nextID); $next_post_link=get_the_title($nextID); if (!is_front_page($post->ID) && is_page() &&!is_page(13509) ) { echo "