Toitumisel on oluline osa vähiravis. Õige toiduvalik enne ja pärast ravi ning ravi ajal aitab patsiendil end paremini tunda ja aktiivsena püsida. Õige toitumine võib aidata kaasa nii kasvajast tervenemisele kui ka vähendada kasvaja taastekke võimalust.
Eelkõige on vaja tarbida piisavalt põhitoitaineid (vitamiine, mineraale, valke, rasvu, süsivesikuid ja vett) sisaldavaid toite ning jooke. Paljudel juhtudel raskendavad aga vähi ja vähiraviga seotud kõrvaltoimed õiget toitumist. Söömist enim mõjutavad sümptomid on isutus, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhukinnisus, suuhaavandid, neelamisraskus ja valu. Need võivad vähendada söögiisu, toitainete imendumist ja tarbitava toidu hulka ning muuta maitse- ja lõhnataju. Niiviisi võib tekkida alatoitumus (põhitoitainete puudus), mis põhjustab nõrkust ja väsimust, langetab vastupanuvõimet infektsioonidele ning mõjutab haige enestunnet vähiravi kestel. Lisaks toitumisele on kindlasti vaja pöörata tähelepanu füüsilisele aktiivsusele, sest toitumine koos kehalise tegevusega annab alati parema tulemuse.
Vähihaigete sagedased alatoitumuse põhjused on isutus ja kahheksia. Kaalukaotus tekib kahel põhjusel:
- kasvaja ise ja selle ravi
- keha ainevahetuslik-põletikuline reaktsioon kasvajale
Isutus (söögiisu kaotus või vastumeelsus toidu vastu) on vähihaigetel sage sümptom. See võib tekkida juba haiguse varases staadiumis või isegi enne vähihaiguse diagnoosimist. Haiguse hilisemas staadiumis täheldatakse seda peaaegu kõigil haigeil. Isutus on sagedasim alatoitumuse põhjus vähihaigetel.
Kasvaja ning selle ravi võivad põhjustada seedetrakti takistust, neelamisraskust, maitsemuutust, varast küllastustunnet söömise ajal, väsimust ja valu, mis võivad põhjustada alatoitumust või nälgust. Kõiki neid põhjusi saab ühel või teisel moel lahendada.
Palju raskem on toime tulla kasvaja põhjustatud põletikuliste muutustega organismis – seda seisundit nimetatakse vähist põhjustatud kahheksiaks. Kahheksia on kurtumussündroom, mis tekitab nõrkust, kaalu langust ning rasv- ja lihaskoe vähenemist hoolimata piisavast toitainete ja energiaga varustamisest. Sagedamini täheldatakse seda kopsu-, kõhunäärme– või seedetrakti ülaosa vähiga, harvem rinnavähi ja seedetrakti alaosa vähiga patsientidel. Isutus ja kahheksia esinevad sageli koos.
Kaalu vähenemist võib põhjustada väiksem kalorite tarbimine, kalorite suurem kasutamine või nende kombinatsioon. Kahheksia võib tekkida inimestel, kes söövad piisavalt, kuid kellel on häiritud toitainete imendumine. Kahheksia ei ole seotud kasvaja suuruse, tüübi ega ulatusega. Vähiga seotud kahheksia ei ole sama mis nälgus. Terve inimese organism suudab kohaneda nälgusega, aeglustades toitainete kasutamist, kuid vähihaigete organism ei ole selleks suuteline.
Õiged söömisharjumused vähiravi ajal aitavad patsiendil toime tulla vähi ja selle ravi mõjuga. Toitumisravi spetsialist aitab vähihaigetel koostada toitumiskava. Seda järgides on võimalik tarvitada just neid toitaineid, mida on vaja kehakaalu ja hea enesetunde säilitamiseks, organismi kudede lagunemise vältimiseks, kudede uuesti ülesehitamiseks ja infektsioonidega võitlemiseks. Vähihaigetele mõeldud toitumisjuhised võivad olla väga erinevad tavapärastest tervisliku toitumise soovitustest. Toitumissoovitused on mõeldud selleks, et aidata patsiendil toime tulla vähi ja selle ravi kõrvalmõjudega. Mõni vähiravi liik on märksa tõhusam, kui patsient on heas toitumuses ning saab toiduga piisavalt kaloreid ja valku. Head toitumust seostatakse vähihaiguse parema prognoosiga (paranemisvõimalusega).
ID; } $current = array_search(get_the_ID(), $pages); $prevID = $pages[$current-1]; $nextID = $pages[$current+1]; if (!empty($nextID)) { $next_post_url=get_permalink($nextID); $next_post_link=get_the_title($nextID); if (!is_front_page($post->ID) && is_page() &&!is_page(13509) ) { echo "