Pärasoolevähi ravis eristatakse tervistavat ehk kuratiivset ravi; elu pikendavat ning elukvaliteeti parandavat ehk palliatiivset ravi ning sümptomeid leevendavat ehk parimat toetavat ravi. Vastavalt haiguse levikule ning ravi eesmärgile rakendatakse erinevaid raviviise: kirurgilist ravi, kiiritusravi, keemiaravi või eelnimetatud raviviiside samaegseid või järjestikuseid kombinatsioone.
Parim ravivalik otsustatakse mitmete erialade arstide ühisel nõupidamisel nn. onkoloogilisel konsiiliumil. Iga patsiendi raviplaan on individuaalne ning sõltub mitmetest asjaoludest, eelkõige kasvaja asukohast, haiguse staadiumist, kaasuvatest haigustest, inimese vanusest ja üldisest tervislikust seisundist.
Lokaalselt levinud kasvaja ravi
Ülemaailmselt, umbes 15%-l patsientidest diagnoositakse pärasoolevähk esimeses staadiumis. Haiguse varajase staadiumi korral on standardraviks operatsioon. Kirurgilise ravi eesmärk on eemaldada kogu kasvajakude, mistõttu eemaldatakse osaliselt ka ümbritsevat tervet kude. Seda põhjusel, et ümbritsev kude võib samuti olla vähirakkude poolt haaratud.
II ja III staadiumi haiguse korral rakendatakse operatsioonieelselt e.neoadjuvantselt kiiritus – ja keemiaravi. Operatsioon jägneb umbes kuue nädala jooksul pärast kiiritusravi lõpetamist. Teatud juhtudel rakendatakse operatsiooni-eelselt lühiaegset kiiritusravi. Sellisel juhul toimub operatsioon umbes nädal peale kiiritusravi lõpetamist.
Olenevalt operatsioonipreparaadi histoloogilisest vastusest võidakse operatsiooni järgselt jätkata täiendava ravi ehk adjuvantse raviga või patsient jätta aktiivsele jälgimisele. Adjuvantse ravina võidakse kasutada kiiritusravi või radiokemoteraapiat ehk samaaegset kiiritus- ja keemiaravi.
Kasvaja taastekke risk on kõrgeim kahe aasta jooksul pärast esmast ravi.
Teatavatel juhtudel võidakse pärasoolevähis rakendada ainult kiiritusravi või radiokemoteraapiat. Seda eelkõige juhtudel kui kirurgiline ravi ei ole võimalik (nt. patsiendi üldseisund või kaasuvad haigused).
Levinud või metastaatilise kasvaja ravi
Umbes 20% soolevähihaigetest diagnoositakse levinud e. metastaatilise haigusega. Kõige sagedamini annab haigus metastaasid maksa, kopsu, luudesse ning ajju.
Kaugelearenenud või metastaatilise haiguse korral rakendatakse kõige sagedamini süsteemravi.
Süsteemravis võidakse kasutada ainult üht ravimit, aga ka mitme ravimi kombinatsiooni. Seejuures võetakse arvesse nii ravi eesmärki, kasvaja histoloogilist tüüpi, kuid ka patsiendi üldseisundit.
Kiiritusravi on levinud kasvaja puhul võimalik kasutada palliatiivsel eesmärgil. Olenevalt kasvaja ulatusest ja patsiendi seisundist võib kaaluda ka algkolde või metastaaside kiiritusravi.
Palliatiivses ravis tegeletakse sümptomitest tulenevate kaebuste leevendamisega. Kõige sagedamini esinevateks kaebusteks on valu, rooja- ja uriinipidamatus, soolesulgusest tekkivad kaebused (nt kõhupuhitus) ning veritsus.
Teatavatel juhtudel võib olla võimalik kasutada kiiritusravi kasvajast tingitud valude leevendamisel, kuid sageli tuleb siiski piirduda valuvaigistite manustamisega.
Viited:
NIEDERHUBER JE, ARMITAGE JO, KASTAN MB, DOROSHOW JH, TEPPER JE. Abeloff’s Clinical Oncology, 6th Edition. 2020.
NCCN.org. National Comprehensive Cancer Network.
ID; } $current = array_search(get_the_ID(), $pages); $prevID = $pages[$current-1]; $nextID = $pages[$current+1]; if (!empty($nextID)) { $next_post_url=get_permalink($nextID); $next_post_link=get_the_title($nextID); if (!is_front_page($post->ID) && is_page() &&!is_page(13509) ) { echo "