Kopsuvähi haigusnähud
Oma arengu algfaasis ei põhjusta kopsuvähk mingeid vaevusi ja sellepärast avastatakse kopsuvähk tihtipeale alles siis kui kasvaja on juba kasvanud suureks, hakanud põhjustama vaevusi ning on jõudnud teistesse organitesse levida.
Kõige tavalisemad kopsuvähi sümptomid on:
- pikaleveniv köha
- valud rindkeres
- veriköha
- hingeldus korduvad kopsupõletikud
Muud võimalikud haigusnähud:
- väsimus
- söögiisu puudumine
- seletamatu kaalulangus
- häälekähedus
Köha võib olla üheks kopsuvähi varaseks sümptomiks. Kuna enamasti on tegemist suitsetajatega, on oht pidada köha ebaoluliseks.
Kopsuvähi alaliigid
Kopsuvähi kaks peamist liiki on:
- mitte-väikerakk kopsuvähk, seda esineb 80% kõikidest kopsuvähkidest
- väikerakk kopsuvähk, 20% kõikidest kopsuvähkidest
Nimed ei viita mitte kasvaja suurusele, vaid kasvajat moodustavate rakkude tüübile.
Kopsuvähk hakkab tavaliselt arenema ühes kopsus ja levib tihti lümfisõlmedesse või kopsu ümbritsevatesse kudedesse. Kopsuvähk võib anda ka siirdeid ehk metastaase teistesse elunditesse (nt aju ja maks).
Mitte-väikerakk kopsuvähk
Mitteväikerakk kopsuvähil on kolm peamist alaliiki.
Adenokartsinoom. Sellist tüüpi kopsuvähk annab siirdeid ja levib kergesti teistesse elunditesse juba haiguse varases staadiumis. Mittesuitsetajal avastatud kopsuvähk on tavaliselt just adenokartsinoom.
Lamerakk-kartsinoomi esineb sama tihti kui adenokartsinoomi ja see on enamasti seotud suitsetamisega. Lamerakk-kartsinoom võib kasvada kopsukoes suurte hingamisteede lähedal. Ka see vähitüüp annab siirdeid, kuid tavaliselt pisut hiljem kui adenokartsinoom.
Suurrakk-kartsinoomi puhul suureneb kasvaja kiiresti ja annab siirdeid tihti juba haiguse varases staadiumis.
Viimastel aastatel on avastatud, et osal kopsuvähki haigestunutel esineb kasvaja koes epidermaalse kasvufaktori retseptori (EGFR) mutatsioon, mida loetakse kopsuvähi geneetiliselt erinevaks vormiks. Seda esineb sagedamini mittesuitsetajatel, adenokartsinoomiga patsientidel ja naistel.
Anaplastilise lümfoomi kinaasi suhtes positiivne (ALK+) mitteväikerakk-kopsuvähk (NSCLC) – mitteväikerakk-kopsuvähi raviskeem sõltub kasvaja tüübist, mistõttu kasvaja histoloogiline ja tsütoloogiline määratlemine on väga oluline. Kasvajakoe molekulaarne diagnostika mitteväikerakk-kopsuvähi korral on vajalik geneetiliste muutuste identifitseerimiseks. Geneetiliste muutuste esinemisel saab määrata efektiivsema ravi. Loe ALK+ (anaplastilise lümfoomi kinaasi auhtes positiivse) mitteväikerakk-kopsuvähi kohta (NSCLC).
Väikerakk kopsuvähk
Väikerakk kopsuvähk on eriti tihedalt seotud suitsetamisega ning kasvab ja levib kiiresti. Enamik väikerakk kopsuvähkidest avastatakse siis, kui haigus on levinud ühest kopsust kaugemale. Ainult väike osa haigusjuhtudest avastatakse varakult, kui kasvaja pole jõudnud levida ühest kopsust kaugemale. Loe lähemalt: Väikerakuline kopsuvähk
Uuringud
Kopsuvähi avastamiseks ja diagnoosimiseks on tihti vaja teha mitmeid uuringuid. Nendelt uuringutelt saadud informatsiooni põhjal saab määrata vähi tüübi ja leviku ning kavandada haige jaoks parim võimalik ravi.
Kopsuvähi avastamiseks kasutatavad uuringud:
Arstlik läbivaatus on oluline selleks, et hinnata inimese üldist tervislikku seisundit ja otsida vähi esinemise tunnuseid, näiteks kaelapiirkonnas või rangluulohkudes asuvaid suurenenud lümfisõlmi. Oluline on kuulata kopse, kus võivad esineda näiteks ebatavalised hingamiskahinad.
Hingamisteede vaatlus ehk bronhoskoopia – uuritakse hingamisteid elastse toruga – bronhoskoobiga. Toru viiakse hingamisteedesse enamasti kurgu kaudu. Kasvaja või ebaterve kopsukoe avastamise korral võetakse tavaliselt nendest kohtadest proovitükke.
Proovitükk kasvajast ehk biopsia tähendab kopsukoest proovi võtmist mikroskoopuuringu tarvis. Olenevalt kasvaja paiknemisest võetakse proove kas:
- bronhoskoopia abil
- peenikese nõelaga läbi rindkere
- kirurgiliste meetodite abil (torakotoomia, mediastinoskoopia)
Vereproovil põhinev test ehk vedel biopsia on mitteinvasiivne alternatiiv, mis võimaldab arstidel tuvastada kliiniliselt olulisi biomarkereid ja teha nende põhjal raviotsuseid.
Loe lähemalt: Vereproovil põhineva testi teekonna infograafika
Kopsuröntgen on kopsuvähi kahtluse korral kõige sagedasem esmane uuring. Uuringu ajal saadav kiirgusdoos on minimaalne. Kopsuröntgeni abil võib leida kopsukoes kahtlaseid piirkondi, mille iseloomu täpsustamiseks on vajalikud täiendavad uuringud.
Kompuuteruuring e. kompuutertomograafia (KT) on meetod, mille puhul luuakse arvuti abil pilt uuritavast kehapiirkonnast tehtud röntgenülesvõtetest. KT-uuring näitab täpselt kasvaja suurust ja paiknemist ning selle abil tehakse selgeks ka haiguse leviku ulatus (täpsustatakse siirete olemasolu). Parema pildikvaliteedi saavutamiseks kompuuteruuringu ajal võib kasutada kontrastainet, mida süstitakse veeni. Kontrastaine manustamise järgselt võivad tekkida allergilised reaktsioonid – sügelemine, lööbed, kuumatunne. Et vähendada kõrvaltoimete tekke riski tuleb enne uuringut teavitada arsti varem esinenud allergilistest reaktsioonidest või haigustest, mis võivad mõjutada neerude funktsiooni (neeruhaigused, suhkurtõvest tingitud neerukahjustus)
Magnetuuringut kasutatakse siirete esinemise kahtluse korral peaajus või lisainformatsiooni saamiseks vähkkasvaja paiknemisest rindkeres. Magnettomograafiks nimetatakse toru, mis on ümbritsetud suure magnetiga. Juhul kui inimese kehas on metallesemed (proteesid, luu plaadid jne), peab sellest arsti enne uuringut informeerima. Magnetuuring on vastunäidustatud patsientidele, kellel on südame stimulaatorid, operatsiooni klipsid (klambrid) jms, kuna magnetväli võib need õigest asukohast eemale nihutada.
PET-uuring ehk positronemissioontomograafia uuring põhineb faktil, et kiiresti kasvavad rakud, nagu vähirakud, omastavad suhkrut kiiremini kui normaalsed rakud. Nähtavale tulevad piirkonnad kehas, kus suhkru ainevahetus on eriti kiire. PET uuringu puhul süstitakse haige vereringesse vastavat radioaktiivset ainet, mis koguneb kiiresti kasvavate rakkude (vähkkude) piirkonda, mille aparaat siis tuvastab.
Kirurgilised diagnostika meetodid – kui diagnoosimine eespoolnimetatud uuringute abil ebaõnnestub, siis kasutatakse mediastinoskoopiat või torakotoomiat. Mediastinoskoopiaks nimetatakse rindkereõõne uuringut spetsiaalse kaamera abil, mis sisestatakse rindkereõõnde. Operatsiooni ajal kaamera kontrolli all spetsiaalsete instrumentide abil võetakse proovitükke kasvajast ja lümfisõlmedest. Torakotoomia korral uuringumaterjali võtmiseks avatakse rindkeresein.
ID; } $current = array_search(get_the_ID(), $pages); $prevID = $pages[$current-1]; $nextID = $pages[$current+1]; if (!empty($nextID)) { $next_post_url=get_permalink($nextID); $next_post_link=get_the_title($nextID); if (!is_front_page($post->ID) && is_page() &&!is_page(13509) ) { echo "