Kopsuvähi raviviisid
Kopsuvähi ravitaktika sõltub peamiselt sellest, mis tüüpi haigusega (vt kopsuvähi alaliigid) on tegu ja kui kaugele on vähk jõudnud areneda. Lisaks sellele võetakse ravi valikul arvesse haige üldist seisundit, kaasuvaid haigusi ning kopsude funktsionaalset seisundit. Funktsionaalse seisundi all mõeldakse seda kui heas „töökorras” on kopsuvähi haige kopsud enne ravi alustamist.
Kopsuvähi puhul kasutatakse kirurgilist ravi, süsteemset ravi ehk keemia- ja sihtmärgistatud ehk bioloogilist ravi ning kiiritusravi. Ravimeetodi valik sõltub eespool kirjeldatud tingimustest, igat meetodit võib kasutada eraldi või kombineerituna mõne teise ravimeetodiga.
Järgnev osa pakub põhiteadmisi kopsuvähi ravimeetoditest ja nende kõrvaltoimetest.
Kirurgiline ravi
Kirurgiline ravi seisneb kasvaja kopsust eemaldamises. Kui võimalik, lõigatakse ära kopsusagar ehk osa kopsust, kus kasvaja paikneb. Osadel juhtudel on vajalik ühe kopsu täielik eemaldamine. Kui vähihaige kopsude seisund ei võimalda terve kopsusagara eemaldamist, siis lõigatakse ära kasvaja ning väike osa tervet kude kasvaja ümbert. Tavaliselt on kirurgilise ravi üheks osaks kopsudele kõige lähemal asuvate lümfisõlmede eemaldamine.
Kopsuvähi kirurgiline ravi on tõhus, kuid selle rakendamiseks on vajalikud teatud tingimused. Haigus peab olema piirdunud kopsukoega, mis tähendab, et kasvaja ei tohi olla levinud kopsukoest väljapoole. Ka kopsude üldine seisund peab olema hea.
Kirurgiline ravi on ainus raviviis, mis võimaldab kopsuvähihaigetel teatud juhtudel haigusest täielikult paraneda. Paraku diagnoositakse kopsuvähk enamikul haigetest alles siis, kui vähk on juba kaugele arenenud ja kirurgilist ravi ei ole enam võimalik teha.
Kui kaugelearenenud kopsuvähiga haigele õnnestub teha kirurgilist ravi, siis tavaliselt kombineerituna süsteemse- või kiiritusraviga. Neid ravimeetodeid kasutatakse kas enne või pärast kirurgilist ravi.
Kiiritusravi
Kiiritusavis kasutatakse kiirgust, mis kahjustab kasvajarakkude elutegevust ja vähendab seeläbi kasvaja mõõtmeid. Kiiritusravi põhineb sellel, et kasvaja on kiirgusele tundlikum kui kasvajat ümbritsev terve kude.
Kopsuvähi puhul enamasti kasutatakse väliskiiritusravi. See tähendab, et kasvajat kiiritatakse kehavälise kiirgusallikaga.
Tänapäeval saab kiiritusravi individuaalselt kohandada, arvestades kasvaja kuju ja asendit inimkehas. Uutele aparaatidele juurde konstrueeritud kuvamisseadmed võimaldavad enne iga ravifraktsiooni hinnata täpset kasvaja asukohta. See säästab oluliselt kasvajat ümbritsevat tervet kudet.
Väliskiiritusravi on võimalik kasutada varajase kopsuvähi puhul alternatiivse ravimeetodina kirurgilise ravi asemel. Kirurgiline ravi asendatakse kiiritusraviga juhul, kui patsient keeldub kirurgilisest ravist või kui patsiendil on kaasuvad haigused, mis takistavad operatsiooni teostamist.
Kiiritusravi kasutatakse ka põhiravimeetodina, kui kasvaja on levinud keskseinandi lümfisõlmedesse, hingetorusse või asub suurte veresoonte lähedal. Sel juhul on kiiritusravi aeg pikk (6-7 nädalat), et kasvaja saaks suurt kiiritusannust. Eesmärgiks on vähendada kasvaja mõõtmeid nii palju kui võimalik.
Kaugelearenenud kopsuvähiga haigete puhul on kiiritusravi rakendamise eesmärk pidurdada haiguse arengut ja leevendada haigusest tingitud vaevusi.
Kiiritusravi kombineeritakse sageli teiste ravimeetoditega.
Enne kiiritusravi algust kutsutakse patsient kiiritusravi osakonda, kus teostatakse kiiritusravi planeerimine. Selle abil määratakse koht, kuhu ravi ajal suunatakse kiirgust. Tavaliselt kestab protseduur kuni 40 minutit, teatud juhtudel nõuab aga rohkem aega. Kiiritusravi planeerimise käigus tehakse patsiendi nahale märgistused ja seejärel teostatakse kompuutertomograafiline uuring. Kehamärkide abil tagatakse patsiendi õige asend kiiritusravi ajal. Kiiritusravi planeerimise päeval määratakse patsiendile kiiritusravi alustamise aeg. Kiiritusravil toimub tavaliselt üks kord päevas, 5 korda nädalas (tööpäeviti) ja kestab mitu nädalat. Üks kiiritusravi protseduur kestab umbes 15-20 minutit.
Kiiritusravi kõige sagedasemaks kõrvaltoimeks kopsuvähi puhul on nõrkus, isutus ja kuiv ärritusköha.
Keemiaravi
Selle ravimeetodi puhul kasutatakse kasvajavastaseid ravimeid. Manustatakse kas ühte või mitut ravimit korraga. Viimasel juhul nimetatakse seda kombinatsioonraviks.
Keemiaravi eesmärk on kahjustada pahaloomulise kasvaja rakke ning sellega pidurdada kasvaja arengut. Keemiaravi kasutatakse põhiravimeetodina või koos kirurgilise ja kiiritusraviga.Keemiaravi on põhiravimeetodiks kaugelearenenud kopsuvähijuhtudel, siis kui kasvaja on levinud teistesse elunditesse ehk metastaseerunud. Vähivastased ravimid viiakse organismi kas suu kaudu või manustatakse otse vereringesse. Praegu on kõige enam levinud keemiaravimi manustamine veresoonde.
Enamasti keemiaravi tehakse tsüklitena, see tähendab, et ravimete manustamise vahel on paus, mis võib kesta mitu nädalat.
Keemiaravi mõjub toksiliselt ka tervetele rakkudele, eristamata neid vähirakkudest. Seetõttu kaasneb selle raviviisiga mitmeid kõrvalnähtusid. Keemiaravi kõrvalnähud võivad erineda sõltuvalt ravimite doosist ja kombinatsioonist. Levinumad on iiveldus ja oksendamine, juuste väljalangemine ja nõrkushood. Selliste nähtude tekkimisest tuleb kindlasti teavitada raviarsti. Enamasti saab arst kõrvalnähtusid vajaliku raviga leevendada.
Uued ravisuunad kopsuvähis
Viimastel aastatel on kopsuvähi ravis hakatatud kasutama lisaks traditsioonilisele keemiaravile ka uusi ravivõimalusi – bioloogilist ehk sihtmärgistatud ravi.
Bioloogilise ravi lisamine kopsuvähis kasutatavale keemiaravile:
- pikendab haigete elulemust
- parandab ravitulemust säilitades elukvaliteeti
- vähendab haiguse taastekke riski
Kuidas uued kopsuvähiravimid toimivad?
Vähirakkude kasvu takistamine
Kopsuvähi puhul võib esineda kasvajarakkude pinnal epidermaalse kasvufaktori retseptor (EGFR). See on rakkude elutegevuseks vajalik valguline aine, millel on oluline roll rakkude kasvamisel ja jagunemisel .
EGFR on uute kopsuvähiravimite sihtmärk. Kui ravim puutub kokku EGFR-iga, väheneb retseptori mõju vähirakule ning tulemuseks on raku kasvu peatumine. Kui vähirakke püsivalt ravimiga mõjutada, hakkavad need taanduma ja lõpuks hävivad. Kuna ravi on suunatud eeskätt vähirakkudele ja mõju tervetele kudedele on minimaalne, siis on uutel ravimitel kõrvalnähtusid vähem kui tavapärasel keemiaravil. Kõige sagedamini kirjeldatud kõrvaltoimeteks on nahalööve ja kõhulahtisus. Nahalööve võib tekkida nii näole kui kehale ning see võib meenutada aknet või kuiva nahka. Lööbe tõttu ei pea ravi katkestama. Arst võib välja kirjutada ravimeid, mis aitavad leevendada löövet või naha kuivust.
EGFR mõjutavaid ravimeid võetakse tabletina ja see annab vähihaigele võimaluse olla ravi ajal kodus lähedaste juures.
Veresoonte kasvu pärssimine
Nagu kõik organismi koed, sõltuvad ka vähkkasvajad veresoontest, mis varustavad kasvajat hapniku ja toitainetega. On täheldatud, et ilma veresoonteta ei suuda vähikolle kasvada läbimõõdult suuremaks kui paar millimeetrit. Veresoonte moodustumine vähkkasvajasse muudab peale kasvaja suurenemise võimalikuks ka vähirakkude levimise mujale organismi (siirded). Kui veresoonte kasvu vähkkasvajas takistada, selle kasv peatub ning võib väheneda ka siirete moodustumine.
ID; } $current = array_search(get_the_ID(), $pages); $prevID = $pages[$current-1]; $nextID = $pages[$current+1]; if (!empty($nextID)) { $next_post_url=get_permalink($nextID); $next_post_link=get_the_title($nextID); if (!is_front_page($post->ID) && is_page() &&!is_page(13509) ) { echo "