Kasvajate ravi
Teksti koostas dr. Kadri Putnik
Viimati muudetud 12.10.2009
Vähkkasvajate ravis kasutatakse erinevaid raviviise:
- kirurgiline ravi
- kiiritusravi
- medikamentoosne ehk süsteemne ravi
- keemiaravi
- bioloogiline ravi
- hormoonravi
- immuunravi
Ravi valik sõltub erinevatest teguritest:
- vähkkasvaja leviku ulatusest e. haiguse staadiumist
- kasvaja suurusest, selle asukohast
- kasvaja agressiivsusest ehk kasvamise kiirusest
- patsiendi üldseisundist, tema vanusest, kaasuvatest haigustest jne.
Enamasti kasutatakse vähkkasvajate ravis mitme raviviisi kombinatsioone. Kõige sobivama ja tõhusama ravimeetodi valiku otsustab arst koostöös patsiendiga. Ravimeetodi valikul lähtutakse ühest kindlast reeglist: haiguse ravimisel ei tohi kahjustada tervist või raskendada praegust olukorda.
Vähiravis eristatakse 3 etappi
- Tervistav ehk kuratiivne ravi
- Elu pikendav, kasvaja levikut piirav ning elukvaliteeti parandav onkospetsiifiline ehk kasvajavastane palliatiivne ravi
- Kasvajast tekitatud vaevuste palliatiivne ravi ehk parim toetav ravi
Bioloogiline ravi
Bioloogiline ravi ehk immuunteraapia on ravi, mille puhul keha oma kaitsemehhanisme kasutatakse ära vähi ravis või vähiravi kõrvaltoimete vähendamiseks. Need ravivõimalused võivad tugevdada või taastada keha loomuliku kaitsevõime.
Bioloogilist ravi nimetatakse ka sihtmärgistatud raviks, mis tähendab, et vähiravim ründabkonkreetseid sihtmärke kasvaja koes või kasvaja arengut soodustavaid faktoreid.
Bioloogilise ravi alla kuuluvad:
- monoklonaalsed antikehad
- angiogeneesi inhibiitorid ehk kasvaja veresoonte teket pidurdav ravi
- interferoonid
- radioimmuunravi
- vaktsiinid
Bioloogiline ravi on kasutusel kas iseseisva ravina või kombinatsioonis tavapärasekeemiaraviga.
Bioloogilise ravi sihtmärgi täpse valikuga püütakse vähendada traditsioonilise keemiaravi puhul tekkivat kahjulikku toimet tervetele kudedele. Seetõttu võivad need ravimid ollaparemini talutavad.
Kuna sihtmärgistatud ravimitel on erinevad ründepunktid siis erinevad ka kõrvaltoimed ja nende intensiivsus. Sagedasemad kõrvaltoimed on allergilised reaktsioonid, väsimus, gripilaadsed sümptomid, kõhulahtisus, veritsused, vererõhu tõus, nahalööve.
Monoklonaalsed antikehad
Monoklonaalsed antikehad on oma olemuselt bioloogilised valgud, mis ründavad organismis vähirakke.
Antikeha mõju vähirakule on väga erinev. Kõige sagedamini tunneb antikeha vähiraku tema pinnal asuva antigeeni järgi. Sellisel juhul ravim seob ennast vähiraku antigeeniga ning annab organismi immuunsüsteemile märku „haigest rakust“, mis tuleb hävitada.
Teise võimalusena takistab vähiraku arengut eelpool mainitud antigeeniga seondumine, mille tulemusena pidurdub vähirakkude paljunemine ja levik teistesse kudedesse ja organitesse ehk metastaseerumine
Angiogeneesi inhibiitorid
Angiogeneesi inhibiitorite puhul on sihtmärgiks kasvajasisesed veresoonte arengut soodustav kasvufaktor. Kasvufaktor on vajalik kasvaja arenguks, et käivitada uute veresoonte teke kasvaja koes. Veresooned on kasvajale vajalikud, et varustada kasvajat hapniku ja toitainetega. Angiogeneesi inhibiitorid põhjustavad veresoonte taandarengu kasvajakoes ning seeläbi pidurdub kasvaja areng ning väheneb kasvaja levik teistesse organitesse ja kudedesse
Interferoonid
Interferoonid ehk tsütokiinid on valgud, mis aktiveerivad kehaomase kaitsesüsteemi, et hävitada kasvajarakke. Enamasti kasutatakse interferoone kombinatsioonis keemiaraviga.Sagedasemad kõrvaltoimed tulenevad kehaomase katisesüsteemi aktiveerimisest, need on: gripilaadsed sümptomid, lihasvalu ja väsimus.
Radioimmunoteraapia
Radioimmunoteraapia on ravisuund, mille puhul kinnitub radioaktiivne molekul monoklonaalse antikeha külge. See võimaldab kiiritusravi suunata otse kasvajale. Sellist ravivõimalust kasutatakse ainult nendel juhtudel, kui muid ravivõimalusi ei saa kasutada.
Vaktsiinid
Vaktsiinide eesmärgiks on leida kehas üles kasvajarakud ning „äratada üles“ inimese enda immuunsüsteem, mis hävitab kasvajaraku. Kasvajavastaseid vaktsiine on palju erinevaid, kuid enamus neist on alles teadusuuringutes kasutatavad. Vähivaktsiinide eesmärk on enamasti haigestumist ennetav mitte raviv.
Hormoonravi
Hormoonravi on vähi süsteemne ravimeetod, mis on kasutusel nende pahaloomuliste kasvajate korral, mida nimetatakse „hormoontundlikeks“. Hormoontundlikud kasvajad on näiteks rinnavähk, munasarjavähk, eesnäärme vähk. Kindlasti ei tasu vähkkasvajate korral kasutatavaid hormoone segi ajada tavapärase naiste hormoonasendusraviga.
Tegemist on raviga, mida enamasti kasutatakse pärast kirurgilist ravi remissiooni säilitamiseks või pikendamiseks. Osadel juhtudel on hormoonravi kasutusel koos keemiaraviga või pärast keemiaravi lõpetamist.
Rinnavähi korral on kasutusel anti–östrogeen ravi – kui kasvaja on hormoontundlik (st. kasvaja proovides on leitud östrogeeni ja progesterooni retseptorid) takistab ravim organismis leiduval östrogeenil soodustada vähkkasvaja arengut. Hormoonravi blokeerib östrogeeni kasvajat stimuleeriva toime ja aeglustab või peatab vähirakkude kasvu.
Eesnäärmevähi korral on kasutusel androgeeni deprivatsioon (mahasurumine). Meessuguhormooni androgeeni toimeks on eesnäärme vähi kasvu soodustav toime. Hormoonravi eesmärgiks on takistada androgeeni toimet kasvajale, mille tulemusena vähkkasvaja kahaneb või kasvab aeglasemalt.
Keemiaravi
Keemiaravi ehk tsütostaatiline ravi on raviviis, millega püütakse ära hoida vähirakkude paljunemist. Kasutatakse mitmeid ravimeid, mis hävitavad vähirakke või takistavad nende kasvu.
Keemiaravi on teostatav vähiravi erinevatel etappidel:
Neoadjuvantne keemiaravi – teostatakse enne kasvaja operatsiooni. Sellisel juhul on ravi eesmärgiks kasvaja mõõtmete vähendamine, et oleks võimalik operatsiooni käigus eemaldada kasvaja kogu ulatuses.
Adjuvantne keemiaravi – teostatakse pärast kasvaja operatsiooni. Sellisel juhul on tegemist haiguse remissiooni soodustava raviga. Ravi eesmärgiks on olemasolevate kasvajarakkude (näiteks kui lümfisõlmedes on leitud kasvajarakke) hävitamine.
Palliatiivne keemiaravi – on keemiaravi liik, mille eesmärgiks on kasvajarakkude edasise leviku pidurdamine ning kasvaja mõõtmete vähendamine. Kaugelearenenud vähkkasvaja korral on selline ravimeetod sagedasim.
Enamus vähivastaseid ravimeid manustatakse veeni kaudu tilkinfusiooniga otse vereringesse, kuid on ka ravimeid, mida saab võtta suukaudselt. Tablettravi korral võib seega patsient viibida keemiaravi ajal oma kodus.
Vähkkasvajate keemiaravi puhul võib manustada vähihaigele mitut ravimit samaaegselt. Sel juhul on tegemist kombinatsioonraviga. Sageli toimub sellisel juhul keemiaravi mitu päeva järjest (reeglina haiglas või haigla päevaravi osakonnas) ning sellele järgneb ravi paus. Mitme keemiaravimi üheaegse kasutamise põhjendus seisneb selles, et erinevad ravimid kahjustavad või hävitavad vähirakke erineval moel. Tänu ravimite koostoimele on võimalik hävitada rohkem vähirakke kui üksikute ravimitega. Samaaegne manustamine lubab kasutada ka väiksemaid ravimikoguseid. See omakorda aitab vähendada kõrvalnähtude teket.
Viimaste aastate teadusuuringute tulemusel on väljatöötatud nn. uue põlvkonna keemiaravimid, mis lihtsustatult öeldes „tunnevad ära“ inimese organismis vähkkasvaja ning avaldavad vaid toimet kasvajarakkudele. Seetõttu nimetatakse selliseid uusi ravimeid ka suunatud ravimiteks (ingl.k target therapy).
Tsütostaatikumide ehk rakumürkide toime ei piirne ainult vähirakkudega, need kahjustavad ka normaalseid rakke, kõige enam neid rakke, mis on samuti kiire pooldumisvõimega nagu vähirakud. Kiirelt paljunevad rakud on näiteks vererakud (punalibled, valgevere rakud), karvafolliikuli rakud, seedetrakti limaskesta rakud. Seetõttu võib keemiaravi põhjustada suhteliselt palju kõrvalnähtusid.
Sagedasemad kõrvaltoimed on iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, suu limaskesta valulikkus ehk mukosiit, juuste väljalangemine, vererakkude hulga vähenemine ja sellest tulenevalt vastupanuvõime langus ning väsimus. Kõrvaltoimetega toimetulekuks on erinevaid võimalusi.
Vähi immuunravi
Vähi immuunravi stimuleerib patsiendi immuunsüsteemi vähirakuga võitlema ja seda hävitama
Kuidas immuunsüsteem töötab?
Mis on vähi immuunravi?
- Immuunravi on väga aktiivselt uurimise all olev ala vähi ravis
- Tema eesmärgiks on aktiveerida patsiendi immuunsüsteemi spetsiaalselt ära tundma ja hävitama kasvaja rakke
- Patsiendid ja arstid ootavad uusi ravimeid, et tõhustada teatud vähi
tüüpide ravi
Mis valdkonnas vähi immuunravi uuritakse?
Vähi immuunravi lühike ajalugu
|
|
1990ndadMitte-spetsiifiline immuunravi:Tugevdab immuunsüsteemi üldiselt. Tsütokiinide süstimine on üks näide mitte-spetsiifilisest vähi immuunravist. Tsütokiinidel on oluline roll immuunsüsteemi ja vererakkude kasvus ja arengus. |
 |
2000ndadVähi vaktsiinid:Vaktsiinid on ained, mis organismi lisamisel käivitavad immuunvastuse teatud haiguse vastu |
|
|
TänaMonoklonaalsed antikehad:Inimeste poolt loodud immuunsüsteemi valgud, mis mõjutavad immuunsüsteemi ja vähi rakkude vahelist koostoimet. Üks näide monoklonaalsetest antikehadest vähiravis on immuun kontrollpunkti inhibiitorid (immune checkpoint inhibitors). Need ravimid lülitavad välja “immunoloogilised pidurid” aidates kehal vähirakke ära tunda ja rünnata. |
Mis on vähi immuunravi tulevik?
 |
Käimas on laiaulatuslikud kliinilised uuringud, et hinnata immuunravi tõhusust |
 |
Uueks uurimissuunaks on kombinatsioonid, kus nii eksperimentaalseid kui ka traditsioonilisi ravimeid kasutatakse koos immuunraviga |
Viited
1. American Cancer Society. http://www.cancer.org/treatment/treatmentsandsideeffects/treatmenttypes/immunotherapy/
immunotherapy-types.
2. Cancer Research Institute. http://www.cancerresearch.org/our-strategy-impact/timeline-of-progress/timeline-detail.
Kiiritusravi
Kiiritusravi seisneb kasvaja kiiritamises kehavälise kiirgusallikaga. Ravis kasutatakse eri liiki kiirgusi, mis kahjustavad kasvajarakkude elutegevust ja vähendavad seeläbi kasvaja mõõtmeid. Kiiritusravi on võimalik tänu sellele, et kasvajakude on kiiritamisele tundlikum kui kasvajat ümbritsev terve kude. Tegemist on paikse ravimeetodiga, mis tähendab, et see mõjub ainult ravitava piirkonna vähirakkudele. Kiiritusvälja all mõistetakse kiiritusraviga ravitavat kehapiirkonda. Kiiritusvälju võib olla üks või mitu ja nende suurus ning asukoht määratakse kasvaja tüübist ja haiguse levikust lähtuvalt iga haigusjuhu puhul eraldi.
Kiiritusravi on valutu, kuid sellel võib olla teatud kõrvaltoimeid, mis sõltuvad ravi sihtmärgist ehk kiiritust saanud elunditest ja kudedest, ravikordade arvust ja saadud kiirguse annusest. Kiiritusraviga seonduvad kõrvalnähud ilmnevad kiiresti, muuhulgas nahal, limaskestal ja luuüdis. Hiljem võib kõrvalnähtusid esineda ka kopsudes, kesknärvisüsteemis, neerudes ja sugunäärmetes.
Kaugelearenenud vähi puhul on kiiritusravi rakendamise eesmärk pidurdada haiguse arengut ja leevendada haigusest tingitud vaevusi.
Sarnaselt teiste ravimeetoditega rakendatakse ka kiiritusravi sageli kombineerituna muude ravimeetoditega.
Infobrošüür kiiritusravi saavale patsiendile: Kiiiritusravi infobrošüür.
Mis mõjutab ravi õnnestumist?
Ravi planeerimine vähkkasvajate korral on alati individuaalne. See tähendab, et raviarst otsustab konkreetsele haigele sobivaima ravimeetodi või erinevate meetodite kombinatsiooni. Ravimeetodi otsustamisel tuleb arvesse võtta nii antud pahaloomulist haigust kui ka ravitavat patsienti:
Pahaloomulise haiguse tegurid:
Haiguse algkolle – on piirkond kust saab alguse pahaloomuline haigus (näiteks rinnavähk, kopsuvähk jne). Erinevate algkollete kasvajavastane ravi erineb teineteisest.
Kasvajarakkude liik ehk histoloogia – kasvajarakkude liik tehakse kindlaks histoloogilise uuringu abil, selleks on vajalik proovitükk ehk biopsia kasvajast. Erinevate kasvajarakkudel on erinev tundlikkus keemia- ja kiiritusravi suhtes. Kõige levinumad kasvajarakkude liigid on näiteks adenokartsinoom ja lamerakk-vähk.
Pahaloomulisuse aste näitab kui kiiresti kasvajarakud on võimelised paljunema. Kasvajarakkude pahaloomulisuse aste on abistavaks viiteks arstile ravimeetodi valikul, sest tundlikkus nii keemia- ja kiiritusravi osas on erinev.
Haiguse leviku ulatus ehk staadium – MaailmaTervishoiuorganisatsioon (WHO) on kinnitanud iga vähipaikme staadiumid, need märgitakse rooma numbritega I-IV.
- I ja II staadium tähistavad paikselt ehk lokaalselt levinud haigust
- III staadium tähistab lähimatesse lümfisõlmedesse levinud haigust
- IV staadium tähistab vähirakkude levimist teistesse kehapiirkondadesse, kus on moodustunud uued vähikolded, siirded ehk metastaasid.
Mida varasemas staadiumis on haigus avastatud, seda paremad võivad olla oodatavad ravitulemused.
Patsiendi ravitaluvust mõjutavad tegurid:
Vanus – nooremad haiged taluvad sageli ravi kõrvaltoimeid paremini kui vanemad inimesed. Vanus ei ole siiski kunagi ainuke raviviisi valimise kriteerium, konkreetset vanuse ülempiiri, millest vanemaid inimesi ravida ei tohiks ei eksisteeri.
Kaasuvad haigused – ravimeetodi otsustamisel on kõige kaalukam osa patsiendi kaasuvatel haigustel (kõrgevererõhu tõbi, diabeet, kuulmise langus, krooniline kopsuhaigus jne). Mida tervem oli inimene enne vähkkasvajasse haigestumist, seda suuremad on tema ravimise võimalused.