Munasarjavähi ravi on kombineeritud ravi – kirurgiline ravi koos keemiaravi ja bioloogilise raviga.
Munasarjavähi ravi alustatakse üldjuhul operatsiooniga – operatsioon on ulatuslik (s.t. radikaalne) ja selle käigus eemaldatakse emakas ja mõlemad munasarjad.
Noorel naisel, kes planeerib veel sünnitada, kuid kellel avastatakse I staadiumi munasarjavähk (IA, IC staadium), on soodne histoloogiline tüüp ja kasvaja diferentseerumisaste (G1), võib kaaluda ka konservatiivse ravi võimalust, kus emakas ja teine munasari jäetakse alles. Peale sünnitust otsustatakse radikaalse operatsiooni tegemise vajadus. Need on üksikud juhud ja väga kindlate kriteeriumitega, mida arutatakse iga patsiendiga individuaalselt.
Kui kasvaja levik on ulatuslik ja on ette näha, et kogu kasvajat operatsiooni ajal kätte ei saaks, tehakse eelnevalt 3-4 kuuri keemiaravi (neoadjuvantne ravi) – süsteemne ravi veeni kaudu tilkinfusioonina. Neoadjuvantse ravi järel hinnatakse günekoloogilise läbivaatuse, kasvajamarkerite ja radiodiagnostika (ultraheli – UH või kompuutertomograafia – KT) alusel dünaamikat.
Kui on olemas positiivne dünaamika, siis teostatakse operatiivne ravi.
Seda otsustavad spetsialistid iga patsiendi puhul individuaalselt, kuidas ravi alustada.
Peale operatsiooni rakendatakse taas keemiaravi ja võimalusel bioloogilist ehk sihtmärgistatud ravi.
Munasarjavähi puhul kasutatav bioloogiline ravim, angiogeneesi inhibiitor, pidurdab kasvaja sees ja ümber asuvate veresoonte kasvu, takistades vähiraku varustamist hapniku ja toitainetega. Selle tulemusena vähirakk ei ole enam võimeline kasvama ja levima. Kliinilised uuringud munasarjavähi ravis on tõestanud, et bioloogilise ravi lisamine keemiaravile parandab oluliselt ravitulemust, pikendab haigete elulemust ja vähendab haiguse taastekkimise riski.
Olenevalt näidustusest on võimalik rakendada ka kõhuõõnesisest keemiaravi (HIPEC) – kõrge temperatuuriline (kuni 43°C) keemiaravi, mida tehakse operatsiooni ajal.
Või ilma kuumutamata kõhuõõne sisene (IP) keemiaravi kombineerituna süsteemse keemiaraviga.
Millist keemiaravi varianti rakendada, otsustab vastav spetsialist või spetsialistide konsiilium vastavalt näidustustele iga patsiendi puhul individuaalselt.
Viimase 20 aasta jooksul on maailmas võetud kasutusele uued ravimid, millega on pikendatud munasarjavähiga patsientide eluiga. Tänapäeval on need ravimid suures osas ka Eestis kättesaadavad.
Millest sõltub munasarjavähi prognoos?
- Haiguse levikust – mida varajasemas staadiumis õnnestub munasarjavähk avastada, seda parem on prognoos.
75% munasarjavähist avastatakse hilises staadiumis. Seetõttu on ka suremus sellesse vähki kõrge. Munasarjavähil on omadus ka taastekkida (s.t. anda retsidiive). - Kasvaja koetüübist – erinevad kasvaja koetüübid käituvad erinevalt. Mõned kasvaja koetüübid on agressiivsema haiguskuluga – annavad sagedamini retsidiive ja alluvad halvemini ravile.
- Kas haigele on olnud või ei ole olnud võimalik teha kompleksravi (operatsioon koos keemiaravi ja/või bioloogilise ravi kuuridega).
- Ajavahemik esmase ravi ja vähi taastekke vahel (munasarjavähil on omadus taaskorduda). Mida hiljem tekib haiguse retsidiiv, seda parem on prognoos.
Järelkontroll
- Järelkontrollis kuulatakse ära patsiendi kaebused
- Tehakse günekoloogiline läbivaatus
- Võetakse koeproov tupearmist
- Tehakse kõhuõõne ja vaagna ultraheli uuring
- Määratakse kasvajamarkerid CA-125 ja HE4 veeniverest
Lisauuringud teeb arst vajaduse järgi.
ID; } $current = array_search(get_the_ID(), $pages); $prevID = $pages[$current-1]; $nextID = $pages[$current+1]; if (!empty($nextID)) { $next_post_url=get_permalink($nextID); $next_post_link=get_the_title($nextID); if (!is_front_page($post->ID) && is_page() &&!is_page(13509) ) { echo "