Kasvajate ravis rakendatakse erinevaid raviviise: nii keemiaravi, kiiritusravi kui ka kirurgilist ravi.1,2
Iga patsiendi raviplaan on individuaalne ning sõltub mitmetest asjaoludest, eelkõige kasvaja asukohast, haiguse staadiumist, kaasuvatest haigustest, inimese vanusest ja üldisest tervislikust seisundist. Kasvajate ravis eristatakse tervistavat ehk kuratiivset ravi; elu pikendavat ning elukvaliteeti parandavat ehk palliatiivset ravi ning sümptomeid leevendavat ehk parimat toetavat ravi.
Parim ravivalik otsustatakse mitmete erialade arstide ühisel nõupidamisel nn. onkoloogilisel konsiiliumil.
Varajase staadiumi haiguse korral, olenevalt kasvajapaikmest, on näidustatud kas kiiritusravi või kirurgiline ravi. Juhul, kui patsient ei ole kirurgilise ravi näidustusel operatsioonikandidaat, siis on alternatiivselt võimalik asendada kirurgiline ravi kasvajapiirkonna kiiritusraviga.
Kirurgilise ravi eesmärk on eemaldada kogu kasvajakude ning osaliselt ka ümbritsevat tervet kude, kuna see võib samuti olla vähirakkude poolt haaratud. Seetõttu on alati vajalik eelnevalt kirurgi poolt hinnata, kas kasvaja on täielikult eemaldatav.
Operatsiooni võimalikkus sõltub kasvaja anatoomilisest paiknemisest ning selle täielikust eemaldamisvõimalusest. Mitte vähemolulised faktorid on operatsioonijärgne patsiendi elukvaliteet ning funktsionaalsuse säilitamine.
Kasvaja levikul lähedalasuvatesse kudedesse (ehk lokoregionaalsel levikul) vajab haigus tavaliselt kombinatsioonravi: nii kirurgilist kui ka kiiritus- ja/või süsteemravi (ehk ravi ravimitega). Kui kiiritusravi vajavate kudede maht on liiga suur, siis võidakse enne kiiritusravi teostada nn.neoadjuvantset (nimetatakse ka induktsioon) süsteemravi. Sellise ravi eesmärk on kasvajamassi vähendamine, mis edaspidiselt võimaldaks teostada kiiritusravi ning minimaliseerida sellest tingitud kõrvaltoimeid.
Kiiritusravi võidakse rakendada ka operatsioonijärgselt nn adjuvantse ravina. Sellise ravi eesmärgiks on vähendada kasvaja taastekkeriski.
Kasvaja kaugleviku ehk metastaatilise haiguse korral määrab ravivõimalused enamasti patsiendi üldseisund. Juhul kui patsient on kas sama või mõne teise kasvaja tõttu juba varasemalt ravi saanud, siis võib see ravivõimalusi mõjutada. Üldjuhul kaalutakse võimalusi rakendada süsteemravi, palliatiivset kiiritusravi ning harvadel juhtudel ka palliatiivset kirurgilist ravi.
Kasvaja taastekke ehk retsidiivi risk on ligi 50%-l patsientidel, kellel diagnoosimise hetkel esines levinud haigus. Millist ravi patsiendile retsidiivi korral on võimalik pakkuda, sõltub sellest, millist ravi patsient eelnevalt sai ning kui kaua aega on ravist möödunud.
Viited:
- W. J. Blot , J. K. McLaughlin, D. M. Winn, D. F. Austin, R. S. Greenberg, S. Preston-Martin, L. Bernstein, J. B. Schoenberg, A. Stemhagen J. FFJ. Smoking and drinking in relation to oral and pharyngeal cancer. Cancer Res n.d.;48:3282–7.
- Machiels JP, René Leemans C, Golusinski W, Grau C, Licitra L, Gregoire V. Squamous cell carcinoma of the oral cavity, larynx, oropharynx and hypopharynx: EHNS–ESMO–ESTRO Clinical Practice Guidelines for diagnosis, treatment and follow-up†. Ann Oncol 2020;31:1462–75. https://doi.org/10.1016/j.annonc.2020.07.011.
Koostanud: dr. Sandra Kase, onkoloogia arst-resident, TÜK, Juuli, 2021
ID; } $current = array_search(get_the_ID(), $pages); $prevID = $pages[$current-1]; $nextID = $pages[$current+1]; if (!empty($nextID)) { $next_post_url=get_permalink($nextID); $next_post_link=get_the_title($nextID); if (!is_front_page($post->ID) && is_page() &&!is_page(13509) ) { echo "