Kui esinevad sümptomid, mis võivad viidata ajukasvajale, teeb arst ühe või mitu järgnevatest protseduuridest.
Arstlik läbivaatus. Arst kontrollib üldist terviseseisundit.
Neuroloogiline läbivaatus. Arst kontrollib teadvuse seisundit, lihasjõudu, koordinatsiooni, reflekse ja vastust valule. Arst uurib ka silmi, et otsida turset, mida põhjustab kasvaja avaldatav surve silma ja peaaju ühendavale närvile.
Kompuutertomograafia uuring (KT-uuring). Arvutiga ühendatud röntgenaparaat teeb peast seeria üksikasjalikke pilte. Patsiendile võidakse teha süst spetsiaalse kontrastainega selleks, et aju piltidel selgesti ilmestuks. Saadavad kujutised suudavad ajukasvajaid näidata.
Magnetresonantstomograafia uuring (MRT). Arvutiga ühendatud tugev magnet teeb üksikasjalikke pilte keha sisemuses paiknevatest piirkondadest. Mõnikord süstitakse ka spetsiaalset kontrastainet, mis näitavad kudede erinevusi ajus. Need kujutised suudavad näidata kasvajaid või teisi haiguseid ajus.
Vajadusel teeb arst lisauuringuid:
Angiogramm. Vereringesse süstitud kontrastaine voolab aju veresoontesse, mistõttu muutuvad nad röntgenülesvõttel jälgitavateks. Kasvaja olemaolu on röntgenülesvõttel näha.
Kolju röntgenülesvõte. Mõned ajukasvajad põhjustavad kaltsiumi ladestusi ajus või muutusi koljuluudes. Röntgenülesvõttega võib arst kontrollida nende muutuste esinemist.
Ajuvedeliku punktsioon. Arst võib võtta liikvoriproovi (see on vedelik, mis täidab ruume pea- ja seljaaju ümber ja sees). See protseduur tehakse kohaliku tuimestusega. Arst kasutab pikka peenikest nõela, et võtta lülisambakanali seest vedelikku. Ajuvedeliku punktsioon võtab umbes 30 minutit. Patsient peab pärast protseduuri mitu tundi lamama, et vältida peavalu tekkimist. Laboris kontrollitakse vedelikku vähirakkude ja teiste näitajate suhtes.
Müelogramm. See on selgroo röntgenülesvõte. Spetsiaalse kontrastaine süstimiseks seljaaju kanalisse tehakse ajuvedeliku punktsioon. Selleks, et kontrastaine seljaaju vedelikuga seguneks, kallutatakse patsienti. See uuring aitab arstil leida seljaajukasvajat.
Biopsia. Biopsiaks nimetatakse koeproovi võtmist kahtlustatavast koldest, et otsida kasvajarakke. Biopsia võib näidata vähki, vähini viivaid koemuutuseid või muid haigusi. Biopsia on ainus kindel viis ajukasvaja diagnoosimiseks.
Mõnikord ei ole biopsia võtmine võimalik. Seda juhul, kui kasvaja on ajutüves või mõnes teises piirkonnas, kus pole võimalik kasvajalist kude eemaldada ilma normaalset ajukude kahjustamata. Arst kasutab selle asemel MRT, KT või teisi röntgenuuringuid.