Eestis avastatakse igal aastal ligi 10 lapsel ajukasvaja.1 Kõige sagedamini diagnoositakse kasvaja 0- kuni 4-aastastel lastel, kuid ajukasvaja võib tekkida igas vanuses.2 Kasvaja tekib ajukoe haiglasliku vohamise tagajärjel ja selle tüüp tehakse kindlaks ajukasvaja rakkude mikroskoopilisel vaatlusel. Kasvajad võivad olla rohkem või vähem pahaloomulised. Pahaloomulised ajukasvajad arenevad tavaliselt kiiresti ja võivad levida seljaajusse.
Laste ajukasvajad avastatakse tavaliselt varases staadiumis, sest aju reguleerib elutähtsaid funktsioone nagu mälu, õppimisvõime, kuulmine, nägemine, lõhnataju, emotsioonid. Kui need elutähtsad funktsioonid on häiritud, ilmneb see kiiresti.
Ajukasvajate vormid
Astrotsütoomid on lastel kõige levinumad ajukasvajad. Võivad tekkida kõigis pea- või seljaaju osades:
- Väikeaju astrotsütoomid tekivad aju tagumises allosas ja moodustavad 15–25% kõikidest ajukasvajatest.
- Madala pahaloomulisuse astmega astrotsütoome saab tavaliselt ilma lisaravita kirurgiliselt eemaldada.
- Anaplastilised astrotsütoomid (III pahaloomulisuse aste) koosnevad ebanormaalse kujuga kiiresti kasvavatest rakkudest.
Multiformne glioblastoom on väga agressiivne IV pahaloomulisuse astmega kasvaja.
Ependümoomid moodustavad 9% kõigist ajukasvajatest ja tekivad aju vooderdavatest rakkudest nii pea- kui seljaajus. On tavaliselt healoomulised ja kasvavad aeglaselt.
Primitiivsed neuroektodermaalsed kasvajad on väga pahaloomulised ja agressiivsed kasvajad, esinevad kõige sagedamini aju otsmiku-, oimu- ja kiirusagaras.
Soonpõimiku kasvajad on haruldased kasvajad, mis tekivad seljaajuvedelikku tootvates näärmetes.
Atüüpilised teratoid-rabdoidkasvajad on väga agressiivsed kasvajad, mis esinevad enamasti väikelastel.
Lapseea medulloblastoom on harva esinev, kuid lastel suhteliselt sagedane ajukasvaja, moodustades 25% kõigist laste ajuvähi juhtudest. Medulloblastoomi diagnoositakse tavaliselt enne 10. eluaastat, esineb väikeajus s.o. aju osas, millel on oluline roll lihaste liikumise koordineerimisel. Kasvajad arenevad kiiresti ja võivad tungida ajust väljapoole. Kui kasvajarakud satuvad seljaajuvedelikku, võib medulloblastoom levida kesknärvisüsteemi teistesse osadesse. Harvadel juhtudel võib kasvaja levida pea- ja seljaajust väljapoole. Medulloblastoom esineb mõlemast soost lastel, aga on veidi rohkem levinud poiste seas.
Arvatakse, et medulloblastoom tekib looterakkudest, mis jäävad pärast sündi väikeajusse
Ajukasvajate sümptomid
- peavalu
- oksendamine, sageli kohe pärast ärkamist
- krambihood
- nägemise hägustumine ja kõnehäired
- meeleolumuutused
- kohmakus või koordinatsioonihäired
- tasakaaluhäired
- nõrkustunne või surin kätes ja jalgades
- imikutel suurenenud peaümbermõõt ja välja kummunud lõge („pehme koht“)
Ajukasvajate diagnoosimine
Ajukasvajate diagnoosimiseks kasutatakse radioloogilisis uuringuid:kompuutertomograafiat (KT) ja magnetresonantstomograafiat (MRT) ning koeproovi uuringuid mikroskoobi abil. KT ja MRT näitavad haiguslikke muutusi ajus ja nende abil tuvastatakse nii pea- kui ka seljaajus olevaid kasvajaid. Operatsioonil saadud kasvaja koeproovi uurimine aitab vähirakke tuvastada ja nende tüüpi hinnata.
Ajukasvajate ravi
Ajukasvaja ravi alustatakse kasvaja kirurgilise eemaldamisega ja jätkatakse vajaduselkeemiaravi ja/või kiiritusraviga.
Viited:
1 Tervise Arengu Instituut. PK10: Pahaloomuliste kasvajate esmasjuhud paikme, soo ja vanuserühma järgi.
2 Tervise Arengu Instituut. PK30: Pahaloomuliste kasvajate haigestumuse vanuskordajad 100 000 elaniku kohta paikme ja soo järgi