Vähk on palju asju. Arstiteaduses on vähk üldnimetus organismi paljudele erinevatele halvaloomulistele kasvajatele. Rakuuurijatele võib vähk tähendada raku kasvamise normaalsete protsesside häiret, mille tagajärjel hakkab rakk kontrollimatult kasvama. Vähk võidakse liigitada ka inimese pärilikkusest tulenevaks DNA muutusi põhjustavaks sündmuste ahelaks. Vähemalt sama oluline kui vähi meditsiiniline määratlemine on oluline ka inimeste kogemus vähist – see, mida vähk inimese jaoks tähendab. Juba üksnes sõna “vähk” on paljudele hirmutekitav, sest see toob endaga kaasa ettekujutusi valust ja surmast. Sellised kujutelmad on pärit ajast, kui vähki kui haigust ei osatud veel ravida. Ometi on hirmud ja uskumused meil kõigil sügavalt sees.
Vähk on organismi elutegevuse häire, suur kogum sageli oma olemuselt väga erinevaid halvaloomulisi kasvajaid ja lisaks iga inimese isiklik kogemus vähki haigestumisest.
Kõiki vähi põhjuseid ei tunta
Vähihaigus on üpris tavaline. Eestis haigestub igal aastal vähki umbes 9000 inimest. Esmahaigestumiste arv kasvab tasapisi. Selle peamiseks põhjuseks on ühelt poolt see, et inimesed elavad aina vanemaks ja lisaks hakkavad suured vanusegrupid peale sõda sündinud inimesi jõudma vanusesse, mil sageneb ka haigestumine vähki. Kõige enam diagnoositakse vähki üle 60-aastastel inimestel, kuid vähki esineb ka lastel, noortel ja keskealistel.
Kõiki vähi põhjuseid ei tunta. Mõned olulised põhjused on aga seevastu ammu teada. Teatakse, et suitsetamine põhjustab kopsuvähki, ülemäärane ultraviolettkiirgus nahavähki, asbestitolm bronhivähki. Teatakse ka, et mitte kõik inimesed, kes suitsetavad, saavad liialt päikesekiirgust või puutuvad kokku asbestiga, ei haigestu vähki. Tänapäeval arvataksegi, et vähk on keerulise, koos mõjuvate tegurite ahela lõpptulemus: rakkudes võib olla eelsoodumus olla pärilikel põhjustel olemas, mida omakorda võimendavad mitmed vähi teket soodustavad keskkonnategurid.
Sageli saab vähist terveks ravida
Tänapäeval saab väga paljusid inimesi vähist terveks ravida. Paljud vähid leitakse väga väikestena, arengu algstaadiumis, millisel juhul nende ravi on kergem ja ravi tulemused paremad. Ka vähi ravis on toimunud suur edasiminek, kasvõi näiteks laste leukeemiaravis. Noored vähihaiged tulevad oma haigusest üldiselt paremini välja kui vanemad. Samas on ka vähid oma olemuselt väga erinevad. Paremad on prognoosid näiteks rinnavähki ja melanoomi haigestumisel, raskem on olukord pankrease ja kopsuvähi puhul.
Vähi ravi tulemuslikkuse ennustamisel on olulisimad tegurid seotud vähi leviku ulatuse ja patsiendi eaga. Tähtis on ka patsiendi üldseisund ja see, kuidas ta talub vähiravi, mis võib mõnedel juhtudel olla väga kurnav.
Tulevikuennustused teeb keeruliseks see, et kõik vähid on individuaalsed, täpselt nii nagu kõik inimesedki. Niisiis ei räägi statistika palju sellest, millised on iga üksiku vähihaige paranemisvõimalused.
Vähi ravi on tulemuslik
Iga vähki haigestunud inimese ravi kaalutakse ja määratakse eraldi, individuaalselt. Tavaliselt kaalutakse kõige esmalt lõikuse võimalusi. Kui tegemist on lokaalse ehk paikse kasvajaga, mis ei ole levinud teistesse kudedesse ja organitesse, on operatsioon üldjuhul võimalik. Operatiivset ravi võidakse toetada enne või peale lõikust tehtava kiiritus- või tsütostaatilise ehk keemiaraviga. Keemiaravi eesmärgiks võib olla kasvaja vähendamine enne lõikust või ravitulemuse kindlustamine lõikuse järel.
Raviks võidakse valida ka kas kiiritus- või keemiaravi või nende mõlema kombinatsioon. Kombineeritud ravi tehakse sageli siis, kui kasvaja on levinud oma aluspaikmest organismi teistesse piirkondadesse. Raviks kasutatakse tsütostaate, mis hävitavad kasvajarakke või siis takistavad nende kasvu. Keemiaravi kõrval toimed tulenevad sellest, et kasutatavad ravimid mõjuvad ka teistele, organismi normaalsetele rakkudele. Ometi, tänapäeval on kõrvaltoimete mõju võimalik leevendada tunduvalt tõhusamalt kui varem.
Ka vähi poolt põhjustatud valu on tänapäeval võimalik ravida. Mitte keegi ei pea tänapäeval valu taluma. Hirm valu ees kaob küllaltki visalt, sest inimesed annavad pärandina edasi varasemaid kogemusi vähivaluga seotud kannatustest. Tänapäeval ravitakse valu vähihaige enda poolt esitatavatel tingimustel ja tervishoiu oskuste toel. Umbes pooltel vähihaigetest esineb mingis haiguse etapis valusid.
Kas on valikuvõimalusi?
Umbes iga teine vähihaige kasutab oma haiguse ajal ka teisi ehk alternatiivse ravi võimalusi. Võimalikke vähivorme on palju, kuid neid puudutavaid arstiteaduslikke teadmisi ja uurimusi suhteliselt vähem. Vähesed haiged kasutavad pelgalt alternatiivse ravi meetodeid. Pigem on tavaline alternatiivsete ravimeetodite kasutamine meditsiini poolt pakutava ravi kõrval. Paljudel on alternatiivravi meetodite kasutamisest leevendavaid kogemusi, isegi kui see vähki otseselt ei paranda. Alternatiivravi efektiivsusest vähiravis tõestusi ei ole. Kui oleks, kasutataks alternatiivseid ravimeetodeid ka tervishoiusüsteemi vähiravile spetsialiseerunud kliinikutes.
Uurimuste tulemused toovad üha uusi teadmisi vähi põhjuste, ravivõimaluste ja vähist tervenemise kohta. Iga vähki haigestunud inimest saab ravida, isegi kui igaüht ei ole võimalik terveks ravida. Elu kvaliteet on vähiravi eesmärgina omandamas aina tähtsamat rolli elu pikendamise kõrval.
ID; } $current = array_search(get_the_ID(), $pages); $prevID = $pages[$current-1]; $nextID = $pages[$current+1]; if (!empty($nextID)) { $next_post_url=get_permalink($nextID); $next_post_link=get_the_title($nextID); if (!is_front_page($post->ID) && is_page() &&!is_page(13509) ) { echo "