Söögitoruvähi ravis eristatakse tervistavat ehk kuratiivset ravi; elu pikendavat ning elukvaliteeti parandavat ehk palliatiivset ravi ning sümptomeid leevendavat ehk parimat toetavat ravi. Vastavalt haiguse levikule ning ravi eesmärgile rakendatakse erinevaid raviviise: kirurgilist ravi, kiiritusravi, keemiaravi või eelnimetatud raviviiside samaegseid või järjestikuseid kombinatsioone.
Parim ravivalik otsustatakse mitmete erialade arstide ühisel nõupidamisel nn. onkoloogilisel konsiiliumil.
Iga patsiendi raviplaan on individuaalne ning sõltub mitmetest asjaoludest, eelkõige kasvaja asukohast, haiguse staadiumist, kaasuvatest haigustest, inimese vanusest ja üldisest tervislikust seisundist.
Lokaalselt levinud kasvaja ravi
Varajase staadiumi haiguse korral on standardraviks operatsioon, seda juhul kui kasvaja on täielikult eemaldatav. Kirurgilise ravi eesmärk on eemaldada kogu kasvajakude, mistõttu eemaldatakse osaliselt ka ümbritsevat tervet kude. Seda põhjusel, et ümbritsev kude võib samuti olla vähirakkude poolt haaratud.
Kemoradiatsiooni ehk teisisõnu samaaegset kiiritus- ja keemiaravi võib rakendada kirurgilise ravi asemel. Kliiniliselt efektiivsuselt on tegemist võrdväärsete raviviisidega.
Eeloperatiivset e. neoadjuvantset ravi rakendatakse patsientidele, kellel kasvaja pole koheselt terves mahus eemaldatav, kuid eeloperatiivse ravi järgselt võib olla selleks võimalus. Neoadjuvantsel eesmärgil võidakse kasutada kiiritusravi, keemiaravi või eelnevalt mainitud kemoradiatsiooni.
Postoperatiivset e. adjuvantset ravi rakendatakse patsientidele, kellel esineb risk kirurgilise ravi järgselt kasvaja taastekkeks. Sellel eesmärgil võidakse kasutada kiiritusravi, keemiaravi või kemoradiatsiooni.
Hoolimata erinevatest rakendatud raviviisidest diagnoositakse enamikul lokaalse haigusega ravitud patsientidest kasvaja taasteke e. retsidiiv.
Levinud või metastaatilise kasvaja ravi
Kaugelearenenud või metastaatilise haiguse korral rakendatakse enamasti vaid süsteemravi.
Süsteemravis võidakse kasutada ainult üht ravimit, aga ka mitme ravimi kombinatsiooni. Seejuures võetakse arvesse nii ravi eesmärki, kasvaja histoloogilist tüüpi, kuid ka patsiendi üldseisundit.
Keskmiselt hoiab keemiaravi haiguse kontrolli all 4-6 kuud, seega on patsientide keskmine elulemus 10-12 kuud.
Parim toetav ravi:
Enamikul patsientidest tekib haiguse käigus neelamistakistus ehk düsfaagia. Vajadusel paigaldatakse kasvajast tingitud takistuse vähendamiseks söögitorusse stent, mis söögitoru valendikku avatuna hoiab (vt.pildilt).
Kui stendi paigaldamine ei ole võimalik või neelamistakistus sellest hoolimata püsib, võidakse paigaldada ka spetsiaalne toitmissond otse makku ehk perkutaanselt (nn. PEG-sond).
Viited:
NIEDERHUBER JE, ARMITAGE JO, KASTAN MB, DOROSHOW JH, TEPPER JE. Abeloff’s Clinical Oncology, 6th Edition. 2020.
Cervantes A, Marcia Hall, Karamouzis M V., Tabernero J. Gastrointestinal Tract Tumours, Essentials for Clinicians, ESMO press. n.d.
Lordick F, Mariette C, Haustermans K, Obermannová R, Arnold D, on behalf of the ESMO Guidelines Committee clinicalguidelines@esmo org. Oesophageal cancer: ESMO clinical practice guidelines for diagnosis, treatment and follow-up. Ann Oncol 2016;27:v50–7. https://doi.org/10.1093/annonc/mdw329
if (strpos($_SERVER["REQUEST_URI"], '/print/') !== false) { ?> } else { ?> ID; } $current = array_search(get_the_ID(), $pages); $prevID = $pages[$current-1]; $nextID = $pages[$current+1]; if (!empty($nextID)) { $next_post_url=get_permalink($nextID); $next_post_link=get_the_title($nextID); if (!is_front_page($post->ID) && is_page() &&!is_page(13509) ) { echo "